tebotoi | [t«.b.tj] | kata kerja | tertipu, terpedaya. | Orang jual obat tu pandai cong, kita hak tua pon buleh tebotoi, apa lagi hak muda. | [.ÒAN dZu.wAj o.bAt tu pAn.dAj tSN ki.tA hA/ tu.wA pon bu.leh t«.b.tj A.pA lA.gi hA/ mu.dA] | Penjual ubat itu pandai kelentong, kita yang tua pun terpedaya, apa lagi yang muda. |