[ke.tai] | کتاي
Definisi : ; berketai–ketai hancur remuk, pecah menjadi kecil-kecil (spt pinggan mangkuk yg jatuh terhempas), robek-robek (bkn kain, dll); ®kecai. (Kamus Dewan Edisi Keempat)
[ke.tai] | کتاي
Definisi : bp kalah paling teruk (dlm permainan pakau). (Kamus Dewan Edisi Keempat)