| julai I | ranting (kayu) yg hujung sekali, carang; berjulai, berjulai-julai, menjulai, terjulai berjuntai(-juntai). | Kamus Dewan Edisi Keempat |
| berjulai | , berjulai-julai, menjulai, terjulai berjuntai(-juntai). | Kamus Dewan Edisi Keempat |
| berjulai-julai | , menjulai, terjulai berjuntai(-juntai). | Kamus Dewan Edisi Keempat |