Maklumat Kata

Kamus Bahasa Melayu


[bi.dai] | بيداي

Definisi : 1. sj tirai yg dibuat drpd bilah (buluh, rotan, dll) yg dijalin (kerai, terai, belat, dll); 2. bilah (buluh dll) utk membandut tangan yg patah dll; berbidai-bidai bergaris panjang-panjang yg selari; membidai 1. memasang bidai (pd rumah dll); 2. membandut dgn bidai. (Kamus Dewan Edisi Keempat)

[bi.dai] | بيداي

Definisi : Id tempat berhenti dlm permainan (kasti dll). (Kamus Dewan Edisi Keempat)

[bi.dai] | بيداي

Definisi : sj tirai yg dibuat drpd bilah buluh atau rotan yg dijalin. (Kamus Pelajar Edisi Kedua)
Tesaurus
Tiada maklumat tesaurus untuk kata bidai


Glosari Dialek Negeri Sembilan

EntriFonetikKelas KataMaknaAyat DialekSebutan DialekMaksud Ayat
tolatai[t.lA.tAj]kata namabidai daripada buluh, bertam atau rotan.Dah pasang tolatai ko, bosori rumahe.[dAh pA.sAN t.lA.tAj k b.s.Äi Äu.mAh.E]Dah pasang bidai itu, berseri rumahnya.

Kembali ke atas